aaria – tegelase ulatuslik sooloetteaste ooperis
a cappella – laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub
arabesk – balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud
etikett (teatris) – see on see, kuidas ilusti ja õigesti teatrimajas käituda. Ja nii, et endal oleks tore ja teisi ka oma tegevusega väga ei segaks. Teatrisse tullakse tavaliselt heas tujus (vaikselt, sõbralikult ja põnevil). Koeraga ära tule ja kassiga ka mitte. Mina soovitan loomi üldse mitte teatrisse kaasa võtta. Jäätise, friikartulitega ja hamburgeriga saali sind ei lubata, aga enne etendust või vaheajal võid läbi astuda teatri kohvikust, kus limps ja maitsvad koogid ootavad Sind. Rulluisud jäta koju või paki ilusasti kotti ja anna garderoobi. Kasuta sõnu – tere, tänan, palun, vabandage ja head aega. Tule teatrisse ikka varem, nii et jõuaksid enne etendust juuksed ära kammida, vahetuskingad endale jalga panna, soovikorral välisriided riietehoidu (garderoobi) jätta ja kohvikust läbi astuda. Kindlasti võta kaasa pilet, mis sul juba varem etendusele ostetud on.
fouetté (loe: fuetee) – virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala
interpreet – heliteose esitaja
kammermuusika – väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett.
kantaat – mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat
a cappella – laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub
arabesk – balletipoos: tantsija seisab ühel jalal, teine jalg on taha sirutatud
avamäng – orkestriteos, mis eelneb muusikalisele lavateosele; ka iseseisev orkestriteos
ballett – koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil
ballett – koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil
ballettmeister – koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja
esitantsija – balletitrupi juhtiv meestantsijaetikett (teatris) – see on see, kuidas ilusti ja õigesti teatrimajas käituda. Ja nii, et endal oleks tore ja teisi ka oma tegevusega väga ei segaks. Teatrisse tullakse tavaliselt heas tujus (vaikselt, sõbralikult ja põnevil). Koeraga ära tule ja kassiga ka mitte. Mina soovitan loomi üldse mitte teatrisse kaasa võtta. Jäätise, friikartulitega ja hamburgeriga saali sind ei lubata, aga enne etendust või vaheajal võid läbi astuda teatri kohvikust, kus limps ja maitsvad koogid ootavad Sind. Rulluisud jäta koju või paki ilusasti kotti ja anna garderoobi. Kasuta sõnu – tere, tänan, palun, vabandage ja head aega. Tule teatrisse ikka varem, nii et jõuaksid enne etendust juuksed ära kammida, vahetuskingad endale jalga panna, soovikorral välisriided riietehoidu (garderoobi) jätta ja kohvikust läbi astuda. Kindlasti võta kaasa pilet, mis sul juba varem etendusele ostetud on.
fouetté (loe: fuetee) – virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala
interpreet – heliteose esitaja
kammermuusika – väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett.
kantaat – mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat
kordeballett – balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi
kvartett – neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tšello)
libreto – muusikalise lavateose (näit. ooper, operett, muusikal) tekst või (balleti puhul) stsenaarium
ooper – muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti sünteesil. Tekkis 16./17. sajandi vahetusel Itaalias (it keeles 'opera' – töö, teos). Esialgu oli tollel uuel žanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laulu nim sooloks, kooslaulu – ansambliks või kooriks.
operett – kerge sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga
orkestratsioon – seade orkestrile
kvartett – neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett harilikult sonaaditsükli vormis), samuti seda esitav ansambel (näit. keelpillikvartett: 2 viiulit, vioola ja tšello)
libreto – muusikalise lavateose (näit. ooper, operett, muusikal) tekst või (balleti puhul) stsenaarium
ooper – muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite- ja kujutava kunsti sünteesil. Tekkis 16./17. sajandi vahetusel Itaalias (it keeles 'opera' – töö, teos). Esialgu oli tollel uuel žanril mitmeid nimetusi: muusikaline jutustus, lauludraama, muusikaline draama, draama muusikaga. Ooper on muusikaline lavateos, kus tegelased oma mõtteid ja tundeid väljendavad lauldes sümfoonia orkestri saatel. Üksiku tegelase laulu nim sooloks, kooslaulu – ansambliks või kooriks.
operett – kerge sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga
orkestratsioon – seade orkestrile
pas de deux (loe: paa dö döö) – balletis tants kahele, tavaliselt mees- ja naistantsijale
priimabaleriin – balletitrupi juhtiv naistantsija
polüfoonia – mitmehäälse muusika faktuur, mille korral kõik hääled on iseseisvad ja võrdväärsed
sonaat – mitmeosaline sonaaditsükli vormis teos ühele või mitmele instrumendile. Sonaadi esimene osa on kaalukaim ja kirjutatud sonaadivormis. Kujunes välja 18.sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos.
sümfoonia – sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile
sümfooniaorkester – suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tšellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver).
tutu (loe: tuutuu) – baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline)
polüfoonia – mitmehäälse muusika faktuur, mille korral kõik hääled on iseseisvad ja võrdväärsed
repetiitor – juhendab tantsijaid proovides ja korraldab proovide ajakava; tavaliselt on ta endine tantsija
révérence (loe: reveraans) – kummardus, mille tantsija teeb harjutustunni või etenduse lõpus
sonaaditsükkel – see on selline muusikateos, mille esimene osa on sonaadivormis st algus on kiires tempos, siis aeglases tempos ja siis jälle kiires tempos. Vahepeal võib lisanduda ka tantsuline osa.
sonaaditsükkel – see on selline muusikateos, mille esimene osa on sonaadivormis st algus on kiires tempos, siis aeglases tempos ja siis jälle kiires tempos. Vahepeal võib lisanduda ka tantsuline osa.
sonaat – mitmeosaline sonaaditsükli vormis teos ühele või mitmele instrumendile. Sonaadi esimene osa on kaalukaim ja kirjutatud sonaadivormis. Kujunes välja 18.sajandil, enne seda tähendas sonaat (sonare) suvalist instrumentaalteost, vastandiks kantaat (cantare) kui vokaalteos.
sümfoonia – sonaaditsükli vormis teos sümfooniaorkestrile
sümfooniaorkester – suurim ja täiuslikem orkestriliik, kujunes välja 18.sajandil. Koosseisu kuuluvad: keelpillid: I viiulid, II viiulid, altviiulid e. vioolad, tšellod, kontrabassid; puupuhkpillid: flöödid (sh. pikoloflööt), oboed (sh. inglissarv), klarnetid (sh. bassklarnet), fagotid (sh. kontrafagott); vaskpuhkpillid: metsasarved, trompetid, tromboonid, tuuba löökpillid (sh. timpanid). Vastavalt vajadusele lisatakse ka teisi pille (harf, orel, klaver).
tutu (loe: tuutuu) – baleriini mitmekihilisest tüllist kostüüm, mis võib olla väga lühike (klassikaline) või ulatuda üle põlve (romantiline)